Algus

Olen koeraomanik 2003.  aastast ja niisama kaua ka koolitusküsimustega tegelenud. Teadsin algusest peale,  et ma ei taha oma koera koolitada sunniga ja jõuvõtetega. Kuna ma tollal Tartust pehmekoolitusega tegelevat treenerit ei leidnud, olin sunnitud ise uurima koolitusalast kirjandust. Aeg-ajalt võtsin ühendust Sirje Vetsiga, kes on suurte kogemustega positiivsete võtetega koolitav treener. Temale näitasin aeg-ajalt oma tehtud töö ette ning sain õpetussõnu, kuidas jätkata.
Tartus treenisime ka Tiia Ariko (Rebase) juures, kelle teadmised koerte käitumisest ja treenimisest olid minu jaoks väga muljetavaldavad. Suur aitäh Rebasele, kes Mürgli potentsiaali uskus ja mind muudkui treenima utsitas. Tema küll ei koolitanud ainult pehmete võtetega, aga suureks tunnustuseks talle pean ütlema, et ta austas täiesti minu valikut meetodite osas ning seadis mulle ülesanded ning vaatas üle ja soovitas, mida ja kuidas teha.  Aitäh ka Pille Lahesoole, kes lasi meil oma trennigrupis käia harjutamas teiste koerte läheduses töötamist.


foto: Reeli Kuhi-Thalfeldt

                                                                                                                              Klikkerkoolitus

Kui Mürgel oli umbes 6-kuune, kuulsin esmakordselt klikkerkoolitusest ning klikerdamist alustasin Tiimarist ostetud 2-kroonise plekist pardiga :) Algus oli väga põnev, proovisime erinevaid trikke ja peamiselt klõpsisin ilma erilise selge eesmärgita. Klikkertreeningu võlust sain aru siis, kui näitasin Sirjele ja Maaritile Tallinnas ette sõnakuulelikkuse võistluse elemente ning nad küsisid kui ühest suust  aporteerimise harjutuse juures, mida ma sel puhul teisiti tegin. Kui muidu sooritas koer oma elemendid keskmiselt hästi, siis aporteerimise puhul ta säras. Ja aporteerimine oli ainus harjutus, mida ma olin algusest peale klikkeriga õpetanud.

Edasi osalesin kõigil võimalikel klikkerkoolitustel, mida siinmail korraldati. Need on olnud suureks info- ja oskusteallikaks. Eriti oluliseks pean Tommy Wireni ja Jaana Rajanmäki poolt läbi viidud Klikkerkoolitust 2004. aastal. Sel suvel õnnestus külastada ka Kay Laurence'i koolituskeskust Wag More Barn'i Inglismaal ning osaleda seal seminaridel ja vaadata mõningaid tunde. Samuti osalesin augustikuus Roskildes Canis' koertekooli korraldatud seminaril, kus olid oma ala tipud loenguid lugemas. Lektoriteks olid Ken Ramirez, Kathy Sdao, Michele Pouliot. Kohtumine maailmatasemel treeneritega on vägev inspiratsiooniallikas!


Minu ja Mürgli võistluskarjäär

Võistlesin Mürgliga  SK avaklassis, kust jõudsime edasi VÕI klassi, ent siis tulid mitmed suured elulised muutused, mis tegid sihipärase regulaarse treenimise raskemaks ja eelmisel suvel lõi Mürglil välja üks vanast traumast põhjustatud liigesehäda. Hetkel me ei võistle. Päris maha matnud plaani ometi pole, ent see pole minu prioriteetide seas esiotsas.

Koolitajaks

Seoses omal käel treenimisega tuli palju lugeda ning uurida koerte käitumise ja koolitamise kohta.  Lõpuks tundus, et mõistlik oleks sooritada vajalikud protseduurid, et saada Eesti Kennelliidu poolt atesteeritud koolitajaks. Ühtlasi ajendas mind seda sammu ette võtma asjaolu, et Eesti kandis napib klikkerkoolitajaid (ja Lõuna-Eestis ka ilma sunnita koolitavaid treenereid).
2007. aasta suvel sooritasin EKL koolitaja baaseksami.

2010. aasta veebruaris sooritasin edukalt koolitaja pädevuseksami SK alal ning alates maikuust 2010 olen EKL poolt atesteeritud koolitaja.

Kuuluvus erinevatesse organisatsioonidesse

Eesti Retriiverite Tõuühingusse kuulun aastast 2003, Tarkade Koerte Klubi liige olen aastast 2003, Eesti Kennelliidu liige aastast 2009.

Minu koolituspõhimõtted

Mõtteid koertest ja treeningust
  • Klikkerkoolitus on efektiivne, teaduslikult uuritud koolitusviis. See kehtib universaalselt kõigi loomade treenimisel.
  • Me oleme koerad kodustanud ja seetõttu on nad meist sõltuvad. Me vastutame koerte eest. Seetõttu peame tagama neile humaansed elutingimused ja treeninguvõtted. Ma ei jaga arvamust, et eesmärk pühitseb abinõu.
  • Koer ja inimene on treeningpartnerid. Inimese ülesanne on aga planeerida koolitus ja keskkond nii, et koer võiks pidevalt edu kogeda.
  • Koer õpib igal hetkel. See ei oma tähtsust, kas omanik hetkel peab koeraga suhtlemist "trenniks"  või mitte.
  • Sa saad seda, mida kinnistad, mitte seda, mida tahad.

Mõtteid inimesest ja treeningust
  • Ma eeldan enda juurde trenni tulijailt, et tegemist on inimestega, kes tahavad oma koera koolitada, teda mõista ning temaga mõlemale poolele rahuldust pakkuvalt suhelda.
  • Ootan, et kui inimesele on antud harjutused, mida koeraga kodus teha, siis neid ka võimaluste piires tehakse. Vaid kord nädalas trenniplatsil käimise kasutegur on väga väike.
  • Loodan, et inimene mõistab, et koer pole masin. Isegi väga hästi koolitatud koeras on mingi väike x-faktor, mis võib ta vahel panna meie jaoks arusaamatult käituma. See ei tähenda aga, et me võiksime käega lüüa ja koolitamisest üldse loobuda. Otse vastupidi, seda kindlamaks peame käitumised koolitama, et võimalikult vähendada seda x-faktori ilmnemist.